Me ei kasuta kodus juba ammu poest ostetavat keemiat. Juba oma viis aastat ja ehk isegi kauemgi. Kui ma töötasin kunagi puhastusvahendeid müüvas ettevõttes, sain ma koolitustega aru, mis vahe on kodu- ja profikeemial. Sain aru, et paljud profid, kes üritavad raha kokku hoida ja siiski poekeemiat tarvitada, loobuvad mingil hetkel, sest poes müüdav kodukeemia ei ole igapäevaseks intensiivseks kasutamiseks, kuna on palju madalama kontsentratsiooniga ja mitte piisavalt tõhus. Ma nägin kui hädas olid paljud inimesed kõige levinuma nõudepesuvahendiga ja mida see nende inimeste nahaga tegi. Ma arvasin alati, et need taldrikute pildid, mida me lapsepõlves kasutasime, kulusid ära tihedast kasutamisest, aga tegelikult ka selle taga on keemia, mida me nõu puhatamiseks kasutame.
Mingites teatud olukordades me poes müüdavat keemiat ikka veel kasutame, aga seda peamiselt vetsupotist või mõnest muust torust alla kallamiseks, et ennetada ummistusi, kui on näha, et vesi kipub laisalt ära minema. Või selleks, et sansõlmed katlakivist puhtaks saada. Igal pool mujal kasutame me koristamiseks profikeemiat. Sageli ökomärgisega, kuigi üks pesumasinaparandaja just kirus neid kunagi, et kogu keemia on nii leebeks aetud, et puhastavad omadused on jäämas aina kehvemaks.
Selge on see, et naftakeemia aeg hakkab läbi saama, aga kas teil ei ole kunagi küsimust tekkinud, et kui loodussõbralikud need tänased ökovahendid tegelikult on? Miks paljudel looduslikel puhastusvahenditel endiselt ohumärgid (!) peal on?
Tooraine võib ju pärineda loodusest, aga sa ei saa ju lihtsalt minna ja näiteks kookospähkli, maisi või peediga põrandat pesema hakata?
Tõde on, et selleks, et kätte saada tensiid, mis on enamiku nn loodusliku puhastuskeemia aluseks, tuleb ekspertide sõnul selle toorainega läbi teha üle 20 keemilise protsessi, mille käigus kuumutatakse see tekkinud mass üle 800 kraadi. Kokkuvõtlikult puhastava iseloomuga tooraineid leidub looduses küll palju, aga nende eraldamine loodusest on liig kallis ja tehnoloogiliselt pea võimatu, mistõttu on neid oluliselt kergem ja odavam sünteesida. Lõpptulemus on küll loodusest pärit ja suur samm õigemas suunas, aga kui me tahame tõesti olla maailma säästvad ja päästvad, siis ei pruugi olla parim valik.
Saime katsetada puhastusvahendeid, mille tootja on endale esitanud samu küsimusi, et kuidas luua tõeliselt ökoloogilisede ja efektiivsed tooted, mis jätaks minimaalse jalajälje ka tootmisprotsessi arvesse võttes. Sageli me muretseme, mis juhtub peale meid, et kuidas me enda jäätmetest lahti saame, aga tegelikult on täpselt sama suur probleem, mis juhtub enne meid. Prantsusmaalt pärit Enzypin ongi üks neist, kes on turule tulnud tõeliselt rohelise keemiaga nii professionaalile, kui tavatarbijale. Kuigi Enzypini tehnoloogia on arusaadavatel põhjustel suures pildis salastatud, käib see umbes nii, et puskari villimisega sarnase tehnoloogia abil eraldatakse merimänni vaigust taimne lahusti, mis segatakse erinevate ensüümidega ja ka peale kasutamist laguneb kõik viimseni looduses ja läheb nii öelda loodusringkäiku tagasi jälgi jätmata.
Kõik jutt on küll ilus, aga miks me ostame aeg-ajalt poe vänget keemiat? Sest sageli on öko märgisega toode niivõrd leebeks aetud, et ma ei usu, et seal midagi eriti peale lõhna alles on jäänud. Seepärast ka neutraalne. Igal kevadel on meil vannitoas ühel päeval ka vängem lõhn, sest kange keemiaga käiakse üle veega kokkupuutuvad kohad, kuhu on tekkinud katlakivi. Seega saime ka ise Enzypini katsetada ja olgem ausad, mis katsetaja mina nii väga olen? Ei ole ma suurem asi koristaja. Ma võin aeg-ajalt tolmu imeda või tuba koristada, aga kui asi läheb keemiaga puhastamisele, siis ma ei mäletagi, millal ma viimati seda tegin. Ma ei pea seda tegema, kuna meie perel on ka kuues liige, kes külastab meid igal teisipäeval. Ehk meie koduhaldjas. Maakeeli koristaja. Aga ta on sada korda enamat kui lihtsalt koristaja. Ta teeb kõik paremaks!
Andsin talle kätte Enzypini pudelid ja palusin sellel päeval neid kasutada ja anda mulle aus tagasiside, sest ma ei tahaks soovitada teile midagi, mida me ise tegelikult ei kasutaks. Ta oli rõõmuga nõus.
Tagasisidena kuulsin, et Enzypini kohta ei ole ühtegi negatiivset sõna. See mitte ainult ei lõhnanud meeldivalt, vaid erinevalt seni kasutatud õrnadest puhastusvahenditest, oli selle toimet silmaga näha. Isegi katlakivi, mida me igal kevadel kiviplaatidelt ja sansõlmedelt teravalt haiseva kemikaaliga nühime, sai kenasti lahti. Ehk tegemist on tõeliselt rohelise keemiaga, mis reaalselt toimib. Approved by koristaja!
Selleks, et hoida ennast ja planeeti tuleb mõelda natukene laiemalt ja tunda huvi, kust see keemia sinuni jõuab ja mida selle saamiseks teha tuleb. Arvata on, et selline loodusega sünkroonis tootmine peab ühel hetkel muutuma normiks ja vahetab muud laastavad tehnoloogiad välja, aga see on juba kohal ja te võite juba kohe sellest osa saada.
Selline keemia on kindlasti kallis? Palusin esindajal öelda arvestuslik kulu keskmisele perekonnale. Kuluks tuleb Enzypini kogu komplekti kasutajal keskmiselt neli eurot kuus. Soetustasu tuleb keskmisest krõbedam, aga kui jaotada kulu kuudele, siis on see enam kui mõistlik nii rahakotile ja ka maailmale.”
Muuda oma elu veidi lihtsamaks ja muretumaks
Ekspertide soovitused, parimad puhastusnipid ning head pakkumised otse postkasti
