Ökosertifikaadid

Turgudel leidub palju erinevaid tooteid, mis on märgistatud või sertifitseeritud mingi organisatsiooni või grupi poolt vastavalt nende juhistele ja kriteeriumidele. Euroopas võib kohata vähemalt paarikümmet märgistust, enamik neist aktuaalsed põllumajanduses, loomakasvatuses ja toiduainetetööstuses. Populaarsed on ka nn. “loodustooted” nii kosmeetika kui hügieeni valdkonnas.

Puhastusainete osas on erinevate märgistuste valik väiksem. Märgistuse puudumine iseenesest ei tähenda, et toode oleks tingimata ohtlik tarbijale või keskkonnale. Igal märgistusel on välja töötatud teatud kriteeriumid toodete erinevate gruppide osas, milledele antud tooted peavad vastama, et märgistust taotleda.

Euroopa puhastusainete turul on tegemist põhiliselt nelja erineva märgistusega:

SVANEN e. PÕHJAMAADE LUIK

Põhjamaade tuntuim keskkonnamärgistus. Asutatud juba 1989 ja kontrollib toodete ning teenuste mõju keskkonnale kogu nende elutsükli vältel toorainest jäätmeteni, visiooniks tarbimise ja ühiskonna jätkusuutlikkus. Litsentsi saamiseks on püstitatud kõrged nõudmised nii keskkonna, tervise kui kvaliteedi suhtes. Tootja on kohustatud dokumenteerima ja esitama toote funktsionaalsuse testid, et tagada toote kvaliteet.
Siiski ei ole see märgistus eriti range, mis puutub kasutatavate toorainete looduslikku päritolu või ökoloogilisust.

ECO GARANTIE

Asutatud Belgias 2004 kui ökomärgistus kosmeetilistele toodetele, nüüdseks hõlmab ka pesu- ja puhastusvahendeid. Nõuded on veidi kõrgemad EL kemikaalide seadusandluse sätetest, pöörates suurt tähelepanu tootmisprotsessile ja ladustamisele (õiglane tasu töö eest, toodete õiglased hinnad tarbijale, inimõigused). Keelatud on testimine loomadel, geenmodifitseeritud ja fossiilse päritoluga toorained, sünteetilised värvi- ja lõhnaained, silikoonid. Tooted ja pakendid peavad olema bioloogiliselt lagunevad. Märgistus ei nõua funktsionaalsuse või kvaliteedi teste.

ECOLABEL

Euroopa Liidu 1992. aastal loodud ökomärgis, mida peetakse kõige rangemaks keskkonnamärgiseks.
Nimetatud ka Euro-Lilleks kuulub see nn. esimest tüüpi keskkonnamärgiste hulka ning selle eesmärk on:

  1. Edendada tooteid, millede kasutamisel väheneb negatiivne mõju keskkonnale, võrreldes sama tooterühma teiste toodetega.
  2. Aidata kaasa ressursside tõhusale kasutamisele ning keskkonnakaitse kõrgele tasemele.
  3. Anda tarbijale märgistatud toodete kohta usaldusväärset ja teaduslikult põhjendatud teavet.

Toodet kontrollitakse kogu elutsükli vältel toorainest jäätmeteni, selle mõju keskkonnale ja tervisele, aga samuti toote funktsionaalsust ja kvaliteeti. Kriteeriumid vaadatakse üle reeglipäraselt ja karmistatakse pidevalt. EL ökomärgise andmist reguleerib Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus nr. 66/2010.

ECOCERT

Prantsuse sertifitseerimisorganisatsioon, asutatud 1991 ja väga levinud märgistus terves Euroopas, põhiliselt toiduainete- ja kosmeetikatööstuses. Kontrollib toote sisaldust, tooraineid, tootmisprotsessi ja pakendit, kuid ei nõua funktsioontestide läbiviimist ja raportit.
Kriteeriumid ei anna mingit garantiid, et toode on 100% looduslik või 100 % ökoloogiline või funktsioneeriv, seetõttu on levinud arvamus, et ECOCERT kriteeriumid on liigagi leebed ega sobi tõsisele ”rohelise keemia” tootjale.
Puhastusainetele on alates 01.11.2012 kohaldatud sertifitseering kahel erineval tasemel:

  1. Natural Detergents, looduslikud või loodussõbralikud puhastusained
    Võib sisaldada ka sünteesiprodukte ja puuduvad miinimummäärad loodusest pärinevate ja ökoloogiliste toorainete osas.
  2. Natural Detergents made with Organic level, looduslikud ökoloogilised puhastusained. Peab sisaldama loodusest pärinevaid tooraineid ja ökoloogilisel teel saadud tooraineid vähemalt antud miinimummäära ulatuses.

CLP MÄÄRUS

Kui puutud kokku puhastusvahenditega, siis on sul õigus ja vajadus teada võimalikest ohtudest, et kaitsta iseennast ja keskkonda. Nende õiguste tagamiseks võttis Euroopa Parlamendi Nõukogu vastu CLP määruse, mis jõustus 20.01.2009

CLP = Classification, Labelling and Packaging = klassifitseerimine, märgistamine ja pakendamine.

CLP määrusega nähakse ainete ja segudega seotud ohtudest teavitamiseks ette kaks vahendit, milleks on märgistus ja ohutuskaardid.

Määrusega tagatakse, et EL tarbijat teavitatakse selgelt kemikaalidega kaasnevatest ohtudest märgistusel olevate standardlausete ja piktogrammidega toote etiketil ja ohutuskaardil.

Toote märgistamine on kohustuslik kõigile tootjatele ja tarnijatele, kui toode sisaldab ühte või mitut ohtlikuks klassifitseeritud toorainet koguses, mis ületab teatud künnise.

Ohupiktogrammide eesmärgiks on anda asjaomase ohu kohta konkreetset teavet. Ohupiktogrammide puudumine etiketil ja ohutuskaardil näitab, et toote instruktsioonidekohasel tarbimisel ei kaasne mingeid ohtusid ei tarbijale ega keskkonnale.

Kõige tavalisemad pesu- ja puhastusainetel leiduvad ohupiktogrammid on järgmised:

Söövitavad ained ja segud
Nahasöövitus
Raske silmakahjustus

Hingamisteede ärritus
Naha ja silmade ärritus
Äge mürgisus (allaneelamisel, sissehingamisel kahjulik)
Narkootiline toime
Ohtlik osoonikihile